Informatsioon

Pakkumise viitenumber	EP/EXPO/B/FWC/2019-01
Pealkiri	Mitmekordne raamleping välispoliitika alaste eksperditeadmiste pakkumiseks
Kirjeldus	Mitmekordne raamleping välispoliitika alaste eksperditeadmiste pakkumiseks järgmistes valdkondades:1. osa: EL laienemine, (ELi) idapoolsed naaberriigid, Põhjamaade poliitika, ELi mittekuuluvad Euroopa riigid, EMP, Venemaa ja Kesk-Aasia2. osa: (ELi) lõunapoolsed naaberriigid ja laiem Lähis-Ida3. osa: areng4. osa: julgeoleku- ja kaitseküsimused5. osa: kaubandus6. osa: inimõigused ja demokraatia
Lepingu liik	Teenused
Menetluse liik	Avatud menetlus
Olek	Suletud
TEDis avaldatud
Esitamismeetod	Elektrooniline
Pakkumusi saab esitada	Üks või mitu osa
Maximum number of lots
Teave riigihankelepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kohta	Raamleping
Hankijaprofiili aadress: (URL)

Osalemistingimused

Suitability to pursue the professional activity, including requirements relating to enrolment on professional or trade registers
Economic and financial standing - List and brief description of selection criteria	Hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimused
Economic and financial standing- Minimum level(s) of standards possibly required	Hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimused
Technical and professional ability - List and brief description of selection criteria	Hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimused
Technical and professional ability - Minimum level(s) of standards possibly required	Hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimused

Tähised

TEDis avaldamise kuupäev	17/11/2018 00:00
Küsimise tähtaeg	07/02/2019 17:00 UTC+01:00
Vastuse tähtaeg	13/02/2019 22:59 UTC+01:00
Pakkumuste vastuvõtmise tähtaeg	19/02/2019 12:00
Pakkumiste avamise tingimused (kuupäev)	21/02/2019 10:00

Osad

Osa number	Pealkiri	Kirjeldus
Osa 1	EL laienemine, (ELi) idapoolsed naaberriigid, Põhjamaade poliitika, ELi mittekuuluvad Euroopa riigid, EMP, Venemaa ja Kesk-Aasia	– laienemispoliitika küsimused üldisemalt, kandidaatriigid;– teised ELi mittekuuluvad Euroopa riigid;– Lääne-Balkani riigid ja Türgi;– Euroopa naabruspoliitika; horisontaalsed aspektid;– Musta mere sünergia;– arengud Valgevenes, Ukrainas, Moldovas, Gruusias, Armeenias, Aserbaidžaanis ja ELi suhted nendega;– arengud Venemaal ja ELi-Vene suhted;– arengud Kesk-Aasias ja ELi-Kesk-Aasia (sealhulgas Mongoolia) suhted;– Põhjamõõde, Balti ja Barentsi koostöö ning Arktika poliitika;– arengud Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis ning ELi suhted nendega;– ELi rahastamisvahendite rakendamine selle osaga hõlmatud piirkondades;– inimõigused ja demokraatia edendamine selle osaga hõlmatud riikides ja piirkondades;– energeetika, keskkond ja kliimaküsimused seoses selle osaga hõlmatud riikide ja piirkondadega;– sotsiaalmajanduslikud ja sooküsimused seoses selle osaga hõlmatud riikide ja piirkondadega;– kaubandus- ja majandusküsimused seoses selle osaga hõlmatud riikide ja piirkondadega;– julgeoleku- ja kaitseküsimused seoses selle osaga hõlmatud riikide ja piirkondadega.
Osa 2	(ELi) lõunapoolsed naaberriigid ja laiem Lähis-Ida	– ELi kahepoolsed ja mitmepoolsed suhted Vahemeremaade ja Lähis-Idaga; riigipõhised ja piirkondlikud küsimused;– Magrib, Mašrik, Iisrael, Palestiina, Araabia poolsaar, Iraak, Iraan, Afganistan;– Lähis-Ida rahuprotsess;– Euroopa naabruspoliitika Vahemere lõunakaldal (horisontaalselt ja kahepoolselt);– ELi rahastamisvahendite rakendamine selle osaga hõlmatud piirkondades;– kultuuridevaheline dialoog, islam;– ELi migratsioonipoliitika välised aspektid;– Araabia Liiga, Islami Koostöö Organisatsioon, Pärsia lahe koostöönõukogu, Vahemere Liit, ja teised piirkondlikud/mitmepoolsed organisatsioonid;– inimõigused ja demokraatia edendamine selle osaga hõlmatud riikides ja piirkondades;– energeetika, keskkond ja kliimaküsimused seoses selle osaga hõlmatud riikide ja piirkondadega;– sotsiaalmajanduslikud ja sooküsimused seoses selle osaga hõlmatud riikide ja piirkondadega;– kaubandus- ja majandusküsimused seoses selle osaga hõlmatud riikide ja piirkondadega;– julgeoleku- ja kaitseküsimused seoses selle osaga hõlmatud riikide ja piirkondadega.
Osa 3	areng	– valitsemistavad: poliitiline olukord arengumaades; demokratiseerimine ja valimisprotsessid; kodanikuühiskond; inimõigused, piirkondlikud ja kohalikud riigiasutused; piirkondlikud organisatsioonid; ebakindlad riigid; konfliktide ennetamine ja rahuvalve; migratsioon ja pagulased; majanduse juhtimine; avaliku rahanduse juhtimine; eelarve läbipaistvus, sh loodusressursside hea valitsemine; tõhus parlamentaarne vastutus;– majanduse areng: majandusolukord arengumaades, alamregioonides ja piirkondades; suutlikkuse suurendamine; põllumajanduse areng, sh toiduga kindlustatus; kalavarud; tööstuse areng; taristu, VKEde edendamine; säästev turism; IKT ja uute tehnoloogiate roll ja potentsiaal; rahvusvaheliste korporatsioonide roll;– keskkond: Pariisi lepingu rakendamine, säästev areng; veevarude majandamine; kliimamuutuse mõju ja kohandumisstrateegiad arengumaades; energeetika ja loodusvarade säästev majandamine; globaalne keskkonnaalane juhtimine;– sotsiaalne ja inimareng: sotsiaalne olukord arengumaades (sh kasvav ebavõrdsus); haridus, sh tehniline ja kutseõpe; tervishoid, sh rahvastikupoliitika ja reproduktiivtervis; naised ja areng; lapsed/noored ja areng;– ELi migratsioonipoliitika välised aspektid;– arenguabi: Agenda 2030 ja säästva arengu eesmärgid, arengu rahastamine (Addis Abeba meetmed), abi viisid ja efektiivsus; rahvusvaheline abiarhitektuur (Cotonou lepingu tulevik); rahvusvahelised finantsasutused ja areng; koostöö ja kaasfinantseerimine vabaühenduste ja kodanikuühiskonnaga; arenguharidus ja teadlikkus; uued arenguosalised (erafondid); lõuna-lõuna koostöö; tõusvad suuriigid (nt BRIC-riigid) ja nende enda koostööskeemid; uued keskmise sissetulekuga riigid ja neile antava ELi klassikalise arenguabi järkjärguline lõpetamine;– kaubandus: kaubandussuhted arengumaadega, sh majanduspartnerluslepingud (ja Cotonou lepingu tulevik); üldine soodustuste süsteem; kaubandusabi; toorainekaubandus (tooraine ja energia); kalanduskokkulepped;– humanitaarabi ja katastroofiabi, sh toiduna antav abi, kliimamuutusega seotud ohud, pikaajaline abi (hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise strateegiad), kriisiks valmisolek ja uued humanitaardoonorid.
Osa 4	julgeoleku- ja kaitseküsimused	– ELi välis- ja julgeolekupoliitika globaalse strateegia, sh alalise stuktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) rakendamine;– ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP); poliitiline ja operatiivtasand;– NATO, OSCE;– ÜRO, piirkondlikud organisatsioonid;– globaalsed ja piirkondlikud julgeolekuküsimused, sealhulgas kliimamuutused ja julgeolek;– terrorism, asümmeetrilised ja hübriidohud;– massihävitusrelvad ja -materjalid: relvastuskontroll, leviku tõkestamine ja relvitustamine, KBRT (sh mitmepoolsed leviku tõkestamise meetmed);– tavarelvastus (väike- ja kergrelvad, maamiinid, teatavate tavarelvade kasutamist käsitlev konventsioon, mittesurmavad relvad): relvastuskontroll, leviku tõkestamine ja relvitustamine (sh mitmepoolsed relvastuskontrolli meetmed);– uued tehnoloogiad, kaitse- ja julgeolekualased teadusuuringud;– riiklikud ja ELiga seotud kaitsepoliitikad;– julgeolekusektori reform;– kaitsepoliitika globaalsed, piirkondlikud ja riiklikud suundumused;– kaitsedoktriinide, -võime ja -jõudude suundumused;– tsiviil- ja militaarsuhted;– Euroopa kaitsepoliitika seoses Euroopa Kaitsefondi (EDF) ja seadmete turuga, Euroopa Kaitseagentuur, hanked, kaubandus;– konfliktide ennetamine, rahu kindlustamine, rahutagamine; inimeste julgeolek, suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks (CBSD, sh missioonid ja operatsioonid);– kosmosepoliitika ja -tehnoloogiad;– kahese kasutuse küsimused.
Osa 5	kaubandus	– WTO kui maailma kaubandussüsteemi alustala, sh selle parlamentaarne mõõde, WTO õigus, vaidluste lahendamine, arenguküsimused, intellektuaalne omandi küsimused ja WTO reform;– arengud seoses mitmepoolsuse, piirkondlikkuse ja natsionalismiga maailmamajanduse juhtimises;– kahe- ja paljupoolsed lepingud;– intellektuaalomandi kaitse rahvusvahelises kaubandussüsteemis;– ELi autonoomsed kaubandusmeetmed (sh ELi poolt kolmandatele riikidele antud kontsessioonid);– üldine soodustuste süsteem (GSP);– päritolureeglid;– kaubanduse kaitsemeetmed (dumpinguvastased meetmed, tasakaalustavad tollid, kaitsemeetmed);– ELi konkurentsivõimestrateegia välisaspektid;– ELi kaubandusega seotud abi kolmandatele riikidele;– ELi ühtse turu (tolliliidu) välisaspektid ja selle kaubandusega seotud mõjud;– turulepääsu strateegia, mittetariifsete tõkete roll ELi kaubanduspoliitikas, kaubanduse edendamine;– ELi ja kolmandate riikide suhete välismajanduslikud aspektid;– välisinvesteeringutega seotud küsimused;– avalikud hanked;– tooraine ja energiaga seotud küsimused;– muud kaubandusega seotud küsimused, sh märgistusseadused, keskkonnakaitse, säästev areng, tööõigus.
Osa 6	inimõigused ja demokraatia	ÜRO inimõiguste konventsioon ja lepped; uute rahvusvaheliste inimõiguste standardite ja lepingute arendamine;– inimõigustega seotud eesmärgid säästva arengu eesmärkide seas (eriti SGD 16);– ÜRO inimõigustega seotud asutused, sh Inimõiguste Nõukogu (sh eriprotseduurid, ÜRO eriraportöörid), ÜRO Peaassamblee kolmas komitee, ÜRO Inimõiguste lepingu organisatsioonid (ja teised ÜRO järelevalveasutused), ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroo, ILO;– piirkondlikud inimõiguste ja demokraatia konventsioonid ja asutused: Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (sealhulgas ODIHR, meediavabaduse raportöör); Euroopa Nõukogu ja Euroopa Nõukogu komisjon „Demokraatia õiguse kaudu”; piirkondlikud mehhanismid Ameerikates, Aafrikas ja Aasias;– muud spetsialiseeritud osalised inimõiguste ja demokraatia küsimustes globaalsel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eriti kodanikuühiskonna organisatsioonid, inimõiguste kaitsjad, riiklikud inimõiguste asutused (NHRI), ombudsmanid;– rahvusvaheline kriminaalõigus, sh Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja teised rahvusvahelised kriminaaltribunalid/erikohtud, universaalne õigusruum;– inimõigused relvakonfliktides ja konfliktijärgsetes kriisiolukordades; genotsiidi vältimine; kaitsmise kohustus (R2P) ja inimõigused; rahvusvaheline humanitaarõigus, rahvusvaheline pagulasõigus;– inimõigused poliitilistes üleminekutes; üleminekuperioodi õigusemõistmine;– äri ja inimõigused; ettevõtte sotsiaalne vastutus;– inimõigused ja jätkusuutlik areng, sealhulgas keskkond ja kliimamuutused;– ELi välise inimõiguste ja demokraatia poliitika osalised: välisasjade nõukogu, PJK, EL kõrge esindaja välispoliitika ja julgeolekupoliitika alal/komisjoni asepresident, Euroopa Liidu välisteenistus, Euroopa Komisjon, inimõiguste töörühm (COHOM), Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja, inimõiguste koordinatsioonikeskused delegatsioonides; Euroopa demokraatia sihtkapital;– ELi inimõiguste ja demokraatia poliitika sihitud vahendid: inimõiguste ja demokraatia strateegiline raamistik ja tegevuskava; inimõigustealane dialoog ja nõustamine; demaršid ja deklaratsioonid; inimõiguste klauslid rahvusvahelistes lepingutes; inimõiguste suunised; riikide inimõiguste ja demokraatia strateegiad; välisrahastamise vahendid; valmisvaatlused ja järeltegevused; demokraatia toetamine, sh parlamentaarse demokraatia edendamine;– inimõiguste peavoolustamine ELi välispoliitikas: inimõigused ja arengukoostöö (õiguspõhine lähenemine arengule), ELi kaubanduspoliitika, inimõigused ELi terrorismivastase võitluse poliitikas, EJKP missioonidel, ELi sanktsioonipoliitikas, laienemisprotsessis ja naabruspoliitikas;– inimõigused ELi sisepoliitika välisaspektides: migratsioon, põgenikud ja asüül, ELi piiride haldamine, inimkaubandus;– kodaniku- ja poliitilised õigused, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, sh surmanuhtlus, vähemuste õigused, tööõigused, naisteõigused, diskrimineerimiskeeld, lapse õigused, puuetega inimeste ja LGBTI õigused;– Euroopa Parlamendi pädevused, poliitikad ja struktuurid inimõiguste ja demokraatia edendamiseks ELi välissuhetes.

Teated

Viide	Teate liik	Avaldamise kuupäev
2018/S 222-507169	Hanketeade	17/11/2018 00:00